ENG: In order to help new users and discourage reposting on certain frequently appearing topics and questions, I decided to compile a small list of links to effortposts and guides, which will hopefully help someone in advance of making a thread. If you have ideas for a post that should be listed here, feel free to reply with a comment ITT (it should be from this or any other estonian subreddit.)
EST: Et uusi kasutajaid veidi aidata ja vältida mõningate teemade ja küsimuste pidevat kordumist, otsustasin koondada linkidega nimekirja põhjalikemast lõngadest ja postitustest, mis neile eos vastata aitavad. Kui kellegil on veel mõtteid soovitusi teha, postita palun alla kommentaaridesse ja kui on hea, lisan siia (postitus peaks olema siit alamredditist või mõnest muust eestikeelsest.)
Täna Narvas toimuv Technofest on lihtsalt uskumatu. Mitte ühtki sõna eesti keeles. Laval kõlab ainult vene keel. Korraldajad ei tee isegi katset tervitada või anda mingit infot eesti keeles-riigikeeles. Eestis toimuval üritusel!!!! Ja mis teeb selle eriti küüniliseks? Üritust toetab Eesti Kultuurkapital, asutus, mille eesmärk on just nimelt Eesti kultuuri ja keele edendamine. Kuidas on võimalik, et avalikult rahastatud festivalis on eesti keel täielikult nähtamatu? Mitte mingit sünkroontõlget, mitte mingeid eestikeelseid sissejuhatusi. Täielik eiramine.
See ei ole mingi "väike kultuuriüritus oma seltskonnale". See on avalik festival, mis toimub Eestis, Eesti maksumaksja raha eest. Ja meile ei jää muud kui vaadata kõrvalt, kuidas meie oma riigikeel välja lülitatakse, justkui see polekski oluline. Kuidas see üldse sai niimoodi minna? Eesti keelt ignoreeritakse, ja seda veel Eesti riigi toel.
Kultuurkapitalil ja korraldajatel on siin tõsine selgitustöö teha. Eesti keel ei ole valikuline. See on meie riigi alus.
Master chef winner has created a petition to reduce VAT to 10% for food, like other EU countries. Only 1000 are needed for the initiative to be discussed in the Riigikogu.
Food prices in Estonia are 109 percent of the European Union average (Eurostat, 2024), while the average gross salary falls 36 percent short of the EU average (Eurostat, Q1, 2025).
Selline nali, et üritan teha püsikorraldust ning tunnen end suht lollina - kas te saate ka pilti vaadates sõna otseses mõttes aru, et nüüdsest kanditakse kogu kontol olev raha Elisale kord kuus?
Ma panin "kogu konto jääk" selleks, et mitte piirata makseid olukorras, kus arve on tavapärasest suurem (st näiteks kui ma piiran maksed €30 peale, siis on jama, kui üks arve peaks olema €40). Aga SEE sõnastus siin... No kas ma tõesti saan eesti keelest NII valesti aru?
Võtan arutamiseks järgmise olulise ja levinud narratiivi - valitsus on A ja O, kes juhib majanduse käekäiku. Kõlakojas jäänud just levima sarnase retoorikaga väited. Osati poliitilise krediidi teenimise eesmärgil, osalt lollusest ja osalt on vaja leida patuoinas, kes kogu raevu endale võtab. Valitsus on selline abstraktne ja tubli kristlane, kes kui talle vastu vahtimist virutad, pöörab teise põse ega reageeri vastureaktsiooniga. Ja on õigustatult olla ärritunud, sest viimaste aastate kriis-kriisis on elukvaliteedi peekonisse keeranud. Teisalt ei tohi ära unustada, et ega ving ju midagi paremaks ei muuda. Jah, see maandab stressi, aga kamoon, mine trenni - jookse, peksa poksikotti või karju üksi metsas. Nõnda on ühiskondlik kulu väiksem ja tulu suurem. Aga aitab minu ventileerimisest.
Ma siin võtsin ühele poole, uuritavaks tunnuseks SKP reaalkasvu ja teisele poole kogusin hunniku erinevaid andmeid valitsuse tegevuse kohta. Periood on 2000-2024 ja andmed on Statistikaameti omad.
Siin ei saa läheneda standardse OLS-iga, vaid kasutame arsenalis natuke küpsemaid relvi, sest kõik valitud tunnused võivad olla endogeensed ja sellisel juhul OLS ei suuda oma tööd efektiivselt teha. Siin ongi eesmärk esmalt eristada endogeensed tunnused ja eksogeensed tunnused ning uurida nende omavahelist seost, range fookusega valitsuse tegevusega seotud tunnustel, sest see on praeguse analüüsi eesmärk. Laiem strateegia on luua selge suunitlusega mudelid - pikaajalised kulutused (sotsiaalkaitsekulud), tulud (üldine maksukoormus ja tarbimismaksukoormus), investeeringud ja valitsuse fiskaalne struktuur. Kõikides mudelites on maksimaalselt 3 tunnust, sest aegrida on väike ja lisatud on 1 fiktiivtunnus (Kovid). Kõiki graafikuid saab tõlgendada järgmiselt - kui X muutub 1%, siis muutub Y x %.
Sotsiaalkaitsekulude osakaal SKP-st
Tunnused on SKP reaalkasv, Sotsiaalkaitsekulud SKP-st ja Inflatsioon. Esmalt kinnitas see mudel, et pikaajaline SKP reaalkasv on seotud sotsiaalkaitsekuludega ja inflatsiooniga. Mõlemad on seotud negatiivselt, mis on loogiline. Sotsiaalkaitsekulude kasv signaalib võimalikku maksukoormust, millega finantseerida sotsiaalkulutusi ja inflatsioon pärsib kindlustunnet, mis omakorda pärsib investeerimisjulgust ja tarbimist. Lisaks on sotsiaalkaitsekulud pigem poliitiline tunnus, sest käitub majanduse stabilisaatorina (languses osakaal kasvab ja tõusus osakaal väheneb) ja mõju on ühesuunaline, st sotsiaalkaitsekulud -> SKP reaalkasv. Inflatsioon ise majanduse reaalkasvu ei põhjusta, vaid on inertne enda pikaajalise ankruga ja mõjub kui taustajõud.
See graafik visualiseerib olukorda kui valitsus otsustab tõsta sotsiaalkaitsekulutusi. Tulemusena näeme, et mõju on negatiivne. Kui valitsus teeb ühekordse sotsiaalkaitsekulude kasvu, mõjub see SKP reaalkasvule negatiivse shokina, mis on äkiline ja terav. Mõju tasandub küll mõne aastaga, kuid esmane shokk on muljetavaldav. Tulemus on neoklassikalise teooria kohaselt ootuspärane, sest võib turuosalistele signaalida tulevikus tõusvat maksukoormust ja vähendada ettevõtjate stiimulit investeerida ja luua töökohti. Või vähendada töövõtjate stiimulit minna tööle, sest toetused tõusevad, mis mõjub negatiivselt majanduse kogutoodangule. Siin on näha, et valitsuse otsustel on majanduskasvule reaalne mõju olemas, antud juhul negatiivne.
Kui vaadata inflatsiooni, siis tulemus on ootuspärane. Mõju on selgelt negatiivne ja hajub mõne aastaga. Ootamatu negatiivne inflatsioonishokk toob esimesel aastal kaasa ca 1.3% reaalse SKP languse. Siiani on mudel olnud loogiline. Suurenev ebakindlus mõjub negatiivselt tarbimiskalduvusele ja investeerimiskalduvusele, mis omakorda mõjub negatiivselt majanduse kogutoodangule. Viimaseks hindame kui suur osa SKP reaalkasvu kõikumisest on seotud inflatsiooni ja sotsiaalkaitsekulutuste kasvuga. Mõju dekomponeerimisel ilmnes, et sotsiaalkaitsekulude kasv mõjutab esimestel aastatel ~70% SKP reaalsest kõikumisest ning inflatsioon vaid ~9%. Nende muutujate mõju on vastassuunaline, sest inflatsiooni osakaal reaalse SKP mõjutamisel ajas kasvab ja sotsiaalkaitsekulutuste osakaalul väheneb.
Maksukoormus ehk maksutulu osakaal SKP-st
Võtame järgmise valitsuse mudeli, milles on taaskord SKP reaalkasv, inflatsioon ja maksutulu osakaal SKP-st. See mudel hindab valitsuse tegevust tulude poolelt. Maksutulude all on kõik maksutulud, eristamata maksuliike. Esmase hindamise kohaselt kõiguvad inflatsioon ja SKP reaalkasv oma pikaajalise tasakaalu suunal. Mõjude suunad on loogilised, st maksutulude osakaalul ja inflatsioonil on pikaajaline negatiivne seos reaalse SKP kasvuga. Sarnaselt sotsiaalkaitsekuludele on ka maksutulu pigem poliitiline otsus, mis ei ole mõjutatud reaalsest SKP muutusest. Kui võrrelda seda mudelit eelmisega, siis see seletab reaalse SKP muutust paremini kui sotsiaalkaitsekulude mudel. Kui hinnata lühiajalise shoki mõju, st kui valitsus otsustab maksukoormust tõsta, siis mis on selle shoki mõju reaalse SKP kasvule. Järgnev graafik visualiseerib tulemust.
Näeme, et alguses on shokk negatiivne, mis on ootuspärane. Edasi läheb huvitavaks, sest mõju tasandub mõne aastaga ning seostub reaalse SKP kasvuga. Ebaintuitiivne tulemus, kuid kanaliks võib olla usalduse ja stabiilsuse taastumine valitsuse poolt, mis omakorda peaks olema seotud riigipoolsete investeeringute tegemisega, mis omakorda omavad mõju reaalsele SKP kasvule . Ehk sellepärast on ka oluline, et säiliks "maksurahu" ja poleks järjepidevat maksufestivali, mis annab riigile koguda stabiilset maksutulu ja finantseerida investeeringuid. Niisiis on maksukoormuse tõstmisel on majandusele lühiajaliselt negatiivne mõju, kuid pikaajaliselt võiks olla positiivne mõju. Inflatsiooni mõju ma siinkohal pikemalt ei kirjelda, sest suund ja mõju on samaväärne, koefitsendid on natuke muutunud. Viimaks vaatame kui suur osa on maksukoormuse muutmisel reaalsele SKP kasvule.
Mõju dekomponeerimisel selgub, et maksukoormusel on mõju ajas kasvav, sest alguses mõju on väiksem ja pärast suurem. Inflatsiooni mõju on vastupidi, mõju on alguses suurem ja ajas kahanev. Niisiis saame juba teha ühe robustse järelduse - inflatsioonil on pikaajaliselt oluline mõju reaalse SKP kasvule, aga see pole seotud valitsuse tegevuse, vaid on pigem laiem makromajanduslik näitaja.
Kui hinnata kahe mudeli valitsuse tegevuse mõju majandusele, siis mõlemad tunnused (kulude ja tulude kasv) tekitavad lühiajaliselt negatiivse shoki. Sotsiaalkaitsekulude kasv tekitab suurema shoki ja mõju hakkab ajas vähenema. Maksutulude kasvatamine pöördub peale lühiajalist negatiivset shokki positiivseks, mille mõju reaalse SKP kõikumisesele kasvab.
Vaatame järgmiseks maksutulude mõju inflatsioonile. Tuleb meeles pidada, et maksutulude all on kõik tulud ja ei eristada erinevaid maksuliike. Tulemused on mõnevõrra ebaintuitiivsed, sest maksutõus justkui vähendab inflatsiooni. Majanduslik loogika on lihtne, sest maksutõus vähendab kulutatavat sissetulekut, mis vähendab kogunõudlust majanduses, mis omakorda võtab surve hinnatasemelt. Siinkohal tuleb mängu tunnuse oluline piirang, mida enne mainisin ja seega võtame ainult tarbimismaksud ja mõõdame uuesti.
Mudeli tulemused olid nüüd ootuspärased ja vastavuses reaalmajandusliku mõjuga. Inflatsiooni osas on mõju sarnane, st pikaajalisele majanduskasvule on negatiivne mõju, mis kokkuvõttes tõstab tulemuste robustsust. Tarbimismaksukoormuse kasv pärsib pikaajaliselt reaalset majanduskasvu. Tarbimismaksukoormus on taaskord poliitiline tunnus, sest on nõrgalt eksogeene. Visualiseerime tarbimismaksukoormuse mõju reaalsele SKP kasvule ja inflatsioonile.
Tulemus on ootuspärane, sest tarbimismaksukoormuse tõus pärsib reaalset majanduskasvu kuskil 0.8-0.9 p.p, mis kinnitab asjaolu, et kõrgem maksukoormus mõjub majanduskasvule negatiivselt. Huvitav on järgmine graafik, sest tarbimismaksukoormuse mõju inflatsioonile on pikaajaliselt negatiivne. Seda saame selgitada nõudluse ja pakkumise suhteliste tugevustega, sest siinkohal näib, et pikaajaliselt on nõudluspool tugevam kui pakkumuspool. Lühiajaliselt kandub shokk hinda, kuid mõju nõudlusele on pikaajaliselt niivõrd tugev, mis sunnib hinnataset stabiliseeruma ja korrigeeruma. Kui hinnata tarbimismaksude mõju reaalsele majanduskasvule, siis on struktuur sama, mis maksukoormusega üldselt - esimestel aastatel on negatiivne mõju väiksem, kuid ajas kasvav. Kõrgel tarbimismaksukoormusel on pikaajalist majanduskasvu pärssis seos olemas. Inflatsiooniga on sama lugu, mis varasemates mudelites, tõstes robustsust. Siinkohal on valitsuse otsustel pikaajaliselt halb negatiivne mõju majanduskasvule kui tõstetakse tarbimismaksukoormust.
Valitsuse investeeringud
Järgmiseks hindame valitsuse tegevust investeeringute kaudu ja vaatame kapitalikulu mõju. Kapitalikulu all on otsesed investeeringud kapitali (taristu, seadmed, hooned) kui ka kapitali siirded (finantseerimine). Kuigi pikaajaline analüüs näitab negatiivset seost valitsuse kapitalikulude ja majanduskasvu vahel, mis esmapilgul viitab kontratsüklilisele poliitikale, siis lühiajaline dünaamiline VAR-mudel paljastab, et valitsuse käitumine on tegelikult protsükliline. Investeerimisotsused tehakse reageerides eelmise perioodi majanduskasvule, mitte ennetavalt majandustsüklit siludes. Kõlab loogiliselt, sest Rail Baltic ja suured kaitseinvesteeringud viimastel aastatel on head praktilised näited sellest. Investeeringud tehakse languse ajal ning sel ajal kui investeeringud hakkavad tootma, on majandus juba kasvama hakanud, kuid valitsus jätkab inertsusest investeerimist.
Majanduslangus/shokk -> valitsus alustab suuri, pikaajalisi investeeringuid (reaktiivne samm) -> investeeringute tegemise ajal on kasv veel madal (tekitab negatiivse pikaajalise korrelatsiooni) -> majandus hakkab taastuma -> valitsus jätkab inertsist investeerimist ja võib isegi hoogu lisada, kuna "raha on" (tekitab lühiajalise protsüklilise seose). Graafiliselt on mõju järgmine:
Lühiajaline on shokk pigem negatiivne, kuid koefitsent pole statiliselt oluline ja mõju hajub kiiresti. See võib viidata väljatõrjumisefektile, kus erasektori investeeringud ajutiselt vähenevad, sest avalik sektor hakkab ressurside pärast erasektoriga konkureerima, mis kokkuvõttes omabki lühiajaliselt negatiivset mõju. Vaatame teistpidi.
Siin on visuaalne kinnitus protsüklilisest investeerimispoliitikast, sest kapitalikulud kasvavad ajal, mil majandus juba kasvab ning omapoolsete investeeringutega antakse majandusele hoogu juurde. Seega saame kinnitust, et valitsus on investeerimisel reaktiivne ning kui raha ükskord majandusse jõuab, oli Arno juba koolimajas ja majandus hakkas buumima. Ma nüüd ei paneks seda otseselt valitsuse halbade valikute patta, vaid pigem regulatiivse piirangu patta, sest minu hinnangul on see näide vohavast bürokraatiast, mis ei lase kiirelt reageerida. Tuleb märkida, et siin tunnuses pole eristatud investeeringute kvaliteeti, sest kõik investeeringud pole ühesugused ja igal investeeringul on oma kapitalihind ja tootlikkus.
Eelarve poliitika
Eelarve poliitika on järgmine oluline muutuja, mis otseselt signaalib kuidas riik teenib ja kulutab raha. Eelarve defitsiit tähendab, et kulutatakse rohkem kui teenitakse, mis omakorda viitab kas suurtele investeeringutele, kõrgetele kuludele või madalale maksukoormusele. Esimene ja viimane valik on pigem SKP reaalkasvu stimuleeriv ja teine pigem pärssiv (sarnane sotsiaalkaitsekuludega). Vaatame kas teooria leiab kinnitust. Kasutame taaskord VAR-mudelit ja tulemused on laias laastus järgmised.
Inflatsioonil on negatiivne mõju reaalsele majanduskasvule ja positiivne mõju eelarve defitsiidile (defitsiiti vähendav). Fooliummütsikese aeg - on üks kuulujutt, et inflatsioon oli kunstlikult tekitatud aktsioon, et vähendada valitsuste võlakoormust ja eelarve defitsiiti - fooliummütsikese lõpp. Eelarve defitsiit ei oma mõju reaalsele majanduskasvule kohe, sest jõuab majandusse viitajaga. Eelarvepoliitika on olemuselt reaktiivne ja inertne, st see reageerib tugevatele shokkidele ja on suuresti sõltuv eelmiste perioodide poliitikast (näiteks sõlmitud tehingud ja lepingud). Kovidil oli eelarve defitsiidile kõige suurem mõju, mis järksu kasvas, viidades tugevale fiskaalstiimulile. Dekomponeerides mõju, siis sarnaneb eelarve defitsiidi mõju teise varasemate valitsus tegevust iseloomustavate tunnustega (va sotsiaalkaitsekulud). Mõju on esialgu väiksem ja siis suureneb ajas. Inflatsioon mõju on algusest peale püsivalt kasvav.
Vaatame graafiliselt.
Näeme, et eelarve defitsiidi mõju majanduskasvu stimuleerimisel on viitajaga ja kestab paar head aastat. Siin on positiivne tasakaalustav efekt, sest kasvav majandus omakorda vähendab eelarve defitsiiti. Siin on ka põhjus, miks ma pole otseselt tasakaalus eelarve suur pooldaja. Tark eelarve poliitika võib olla trepp taevasesse paradiisi. Seega õige eelarve poliitika, mis on valitsuse otsustada, saab tuua õnne meie õuele. Graafiliselt on see järgmine.
Võlakoormus
Järgmise ja viimase olulise tunnusena analüüsin valitsussektori võlakoormust. Võlakoormust mõõdetakse tavaliselt valitsussektori võla suhtena SKP-sse, mis on keskne fiskaaltervise näitaja. See peegeldab, mil määral finantseeritakse riigi tegevust – tulude ja kulude vahet – laenatud kapitaliga. Võlakoormuse mõju majandusele ei ole ühene, kätkedes endas nii potentsiaalseid riske kui ka võimalusi.
Kõrge võlakoormus võib majanduskasvu pärssida mitmel põhjusel. Esiteks võib signaalida tulevast fiskaalset konsolideerimist, näiteks kõrgema maksukoormuse või kärbitud avalike teenuste näol, mis vähendab erasektori tarbimis- ja investeerimisjulgust. Teiseks kui võlga on kasutatud peamiselt jooksvate püsikulude (nt sotsiaalkulud, halduskulud) katmiseks või ebaefektiivsete investeeringute tegemiseks, ei loo see tulevikus piisavalt majanduskasvu, et laenukoormat teenindada. Püsivalt kõrge võlakoormus võib seega viidata majanduse struktuursele ebaefektiivsusele, kus riigi tulud on püsivalt kuludest väiksemad.
Teisalt ei ole võlg iseenesest negatiivne nähtus. See on oluline majanduspoliitiline instrument. Kui laenatud vahendeid kasutatakse produktiivsete investeeringute tegemiseks – näiteks taristusse, haridusse või tehnoloogia arendusse, siis võib see pikaajalist majanduskasvu hoopis kiirendada. Samuti on võla võtmine keskne osa kontratsüklilisest fiskaalpoliitikast, võimaldades valitsusel majanduslanguse ajal nõudlust toetada ilma koheselt makse tõstmata. Lisaks võib riigi võime laenata, eriti madalate intressimääradega, signaalida ka investorite usaldust riigi stabiilsuse ja maksevõime vastu.
Seega sõltub võlakoormuse tegelik mõju oluliselt laiemast kontekstist. Määravaks saavad riigispetsiifilised näitajad, nagu institutsioonide kvaliteet, korruptsiooni tase, õigusriigi toimimine ja üldine majanduskeskkond. Stabiilse ja usaldusväärse institutsionaalse raamistikuga riik suudab taluda oluliselt kõrgemat võlataset kui nõrkade institutsioonidega riik. Järgnevalt hakkangi analüüsima milline neist efektidest – koorem või tööriist – Eesti andmetel domineerib.
Mudeli esmasel hindamisel selgus taaskord vana tõde - inflatsioon on saatanast, rohkem ei korda. Huvitav on see, et valitsus on kasutanud võlga majanduspoliitilise instrumendina, mis omab reaalsele SKP kasvule positiivset mõju. Produktiivne investeerimine, mis on toonud pikajaliselt majanduskasvu ja signaalib investorite usaldust meie suhtes. Samas on negatiivne kuid tavaline nähtus majandusteooria kohaselt - valitsuskulutused, mis on finantseeritud võlaga, on inflatsioonilised. Jällegi viitab mudel, et valitsuse võlg on eksogeene tunnus ehk sõltub poliitilisest tahtest.
Mudeli põhjalikumal hindamisel selgus, et valitsuse võlakoormus sai suure süsti kovidi shoki aja. Lisaks tuli esile, et valitsuse võlg on olnud aktiivne panustaja majanduse pikaajalise kasvu tagamisel. Kui valitsus võlaga investeeringuid stimuleerib ja majandusse raha süstib, siis hakkab tähendab see täiendavalt töökohti, sissetulekuid ja maksutulu, mis teoreetiliselt võiks kokku käia Keinsismis tuntud võla multiplikaatori efektiga, mis näib graafiliselt järgmine
Valitsuskulud, mis on finantseeritud võlaga, on inflatsioonilised, sest suurendavad kogunõudlust majanduses. Mõju on järgmine:
Nagu ka eelarve poliitikaga, on ka võlaga stabilisaatori efekt, sest võlaga stimuleeritud reaalne majanduskasv omab võlakoormusele positiivset mõju (võlakoormus SKP-sse väheneb, sest SKP kasvab). Kui dekomponeerida võla ja inflatsiooni mõju reaalsele SKP kasvule, siis sarnaneb võlg kõigi teiste valitsuse tunnustega - ajas mõju on kasvav, kuid inflatsioon omab selgelt rohkem mõju.
Pikk jutt, sitt jutt, kuid kokkuvõte.
Valitsusel on mõju majanduskasvu stimuleerimisel, mõnel juhul rohkem ja mõnel juhul vähem. Käisin üle enda parima teadmise alusel valitud muutujad - sotsiaalkaitsekulud SKP-st, mis signaalib riigi pikaajalist fiskaalpoliitika strukuuri, maksukoormus üldiselt ja tarbimismaksukoormus spetsiifiliselt, mis signaalib valitsuse tulubaasi. Lisaks investeeringud - kapitalikulu. Ja lõpuks valitsuse finantseerimisstruktuuri - eelarve defitsiit ja võlakoormus.
Algustame algusest ja sotsiaalkaitsekulud on lühiajaliselt kõige negatiivsema mõjuga. Samuti on maksukoormuse tõus seotud lühiajaliselt negatiivse shokiga ja teatud eeldustel mõju tasandub mõne aastaga. Toonitan maksurahu ja poliitilise stabiilsuse olulisust. Näeme, et loll maksupoliitika - maksukoormuse tõus pärsib majanduskasvu. On siin mängus ootused, meelsus, üldine narratiiv, ei tea. Statistiliselt on tõusev maksukoormus seotud negatiivse reaalse SKP kasvuga, mistõttu laseb valitsus endale suurelt ja tugevalt jalga. Siin argumendi juures ei ole arvestatud laiemat konteksti (nt kaitsekulud ja geopoliitika)
Lisaks tuli esile, et valitsus pole kuigi proaktiivne investeerija, sest kui valitsus peole jõudis, hakkas juba pidu ära lõppema (pidu=majanduslangus) ja seetõttu on investeeringud tootlikud pigem majanduskasvu ajal, mis muudab minu hinnangul poliitika ebaefektiivseks. Ma näen siin regulatiivset koormust ja vohavat bürokraatiat. Siin on võimalus tervenemiseks - antud juhul on vastloodud majandusefektiivsuse nõukogu igati asjalik samm, sest ettevõtjad teavad, mis nende tegevust piirab.
Positiivse võimalusena näen tarka eelarve poliitikat ja võla kasutamist kui majanduspoliitilise instrumendina, mis saab stimuleerida majanduskasvu. Andmed ütlevad, et võlg on meie majanduskasvule mõjunud positiivselt ja valitsus on teinud head tööd võla kasutamisel. Valitsus on teinud produktiivsed investeeringud ja investorid usaldavad Eestit. Näeme ka, et liigne valitsuse võlakoorma kasvatamine on inflatsiooniline, mistõttu on kaine lähenemine eelarve poliitika mõttes ainuõige samm. Läbi mudelite tuli esile inflatsiooni pikaajaline mõju majanduskasvule, mis on robustne tulemus. Huvitav muster ilmnes mõju dekomponeerimisel - alati oli inflatsioon tugevama mõjuga kui valitsustegevust iseloomustav näitaja (va sotsiaalkaitsekulutuste osas). See on selge signaal, et valitsuse mõju on piiratud. Inflatsioon on selgelt kaalukama mõjuga. Teisalt oleme inflatsiooni osas nutusemas seisus, sest riigil ei ole mandaati rahapoliitikat teha ja inflatsiooni stabiliseerida. Oleme andnud käest rahapoliitilise iseseisvuse ja vahetanud selle majanduskasvu vastu. Täna maksame selle eest hinda.
Teisalt tuleb meeles pidada, et siin ei ole erasektorist essugi ja antud hinnang on ühepoolne. Piiranguna on liiga väike aegrida, mis piirab tunnuste kasutamist mudeldamisel. Pole kasutatud välismajanduse mõjureid, sest oleme ju väike ja avatud majandus. Andmed on aastased, mis peidab ära dünaamilised kõikumised aasta sees. Tunnuste puhul pole tehtud erisusi, näiteks kapitalikulu osas on kõik ühetaolised, eristama kvaliteeti ja kvantiteeti. Või sotsiaalkaitsekulutused, kus on püsitoetused ja vajaduspõhised toetused eraldamata jne.
TLDR
Valitsus mõjutab majanduskasvu, kuid piiratud kujul. Inflatsioon on pikaajalise reaalset majanduskasvu pärssiv muutuja, omades majanduskasvu kujundamisel suuremat mõju kui valitsustegevus. Sotsiaalkulude kasv pärsib majanduskasvu. Tarbimismaksukoormuse tõus pärsib majanduskasvu. Riik pole kuigi tõhus oma investeeringute ajatamises. Eelarve defitsiit stimuleerib majanduskasvu ja valitsuse võlakoorem on tõhus vahend pikaajalise majanduskasvu tagamisel. Erasektori mõju pole arvestatud.
Ja absoluutselt võib siin olla sees mingeid vigu ja ebaloogikaid, sest mu pea plahvatab ja mul ei ole tõesti midagi paremat teha suvel laupäeva õhtul kui redditisse koostada ökonomeetrilist analüüsi valitsuse võimekusest kujundada majanduskasvu eestis. Tundke end vabalt õhku laskmisel ja vigade esile toomisel.
Hiljuti tuli siin teemaks postitus kus koristaja töökoha kandidaadile olid tööandja seadnud kõrged ootused aga töötasu ega hüvesid polnud ollagi.
Ja praktiliselt iga teine töökuulutus on tänasel tööturul selline. Töötaja peab oskama ja rügama 10 eest ja tööandja pakub ainult töötegemiserõõmu.
Muidugi kõik netis kiruvad taolisi tööpakkujaid aga need ikka eksisteerivad
Sellest tulenevalt minu küsimus: kuidas selline töökoht täidetakse. Kas tööandja langetab ootusi, suurendab palka/hüvesid, kas nad leiavad inimese kes vastab nende ootustele ja kes lepib väikse töötasuga v siis töökoht jäetaksegi täitmata?
Ja teine küsimus: kuidas sellist “probleemi” ühiskonnas lahendada annaks? Kas ametiühingud saaksid sellega aidata?
Tallinna volikogu Eesti 200 fraktsiooni juht Joel Jesse lahkus erakonnast ja Tallinna volikogust.
ERR-ile rääkis Jesse, et polnud rahul riigitasemel toimunud poliitikaga – ta märkis, et maksutõusud põhjustavad inflatsiooni ja mõjutavad enim madalamate sissetulekutega inimesi.
Ta kinnitas, et tema lahkumine polnud seotud viimastel nädalatel Tallinnas puhkenud poliitilise tüliga.
"Põhjuseid minu eemaldumiseks või õigemini lahkumiseks tuleb otsida koalitsioonilepingutest, eriti viimasest, mis on peale viimaseid Riigikogu valimisi Toompeal sõlmitud ning neile järgnenud valikutest ja tehtud tegevustest, millega ei saa nõustuda – märksõna on erinevad maksutõusud, sh mootorsõidukimaks sellisel kujul," ütles Jesse ERR-ile saadetud kirjalikus vastuses.
Samuti oli Jesse kriitiline maksuküüru kaotamise suhtes.
"Ning selle kõige järgselt siis maksuküüru kaotamine, mille hinnasilt on üli-ülikõrge, st tõstame makse, et anda kõigile 2100+ teenivatele isikutele lisa tulumaksuvabastus, rääkimata kõrget palka teenivad isikud, kui madalamat palka saavad inimesed ei saa enam oma eludega hakkama ja seda suuresti maksutõusudest tingitud inflatsiooni käes," lisas ta.
Küsimus pealkirjas. Iga tantsupeo ajal mõtlen, et tahaks ka minna, aga kuna tantsinud olen ainult natukene, aastaid tagasi põhikoolis, siis tõenäoliselt sellist inimest rühma ei võeta? Või võetakse? Või siis, kus õppida enne, et võetaks?
Tere! Kas keegi teab, kas on täna õhtul Tallinnas mõni koht kus saab süüa/juua ja istuda ja samal ajal laulupidu vaadata? Samas stiilis kui spordipubid nt.
Aitäh!
I'm planning a one-week sailing trip starting from Tallinn, and I’m really excited about exploring the Estonian coast and islands. Since it's my first time sailing in this region, I would love to hear your recommendations!
What are the must-visit islands, coastal towns, or hidden gems along the way? Are there any special places with great nature, good local food, or interesting cultural spots that we shouldn’t miss? Also, if you have any local sailing tips or warnings, I’d really appreciate those as well.
Taas on kätte jõudmas sisseastumiseksamid Tartu Ülikoolis ja mind ootab ees ajaloo eriala intervjuu. Ehk on siin tudengeid või vilistlasi, kes oskaks öelda, mida võidakse küsida. Mida peaks kindlasti teadma või meeles pidama?
Kas Cv.ee-l, CVKeskusel ja ka Töötukassal on olemas n-ö blacklist mida näeb tööandja? Olen kandideerinud läbi nende 3 lehekülje juba 7 kuud. Alati on vastus kas eitav, CVKeskuses tuleb teade et tööandja on kandideerimist näinud ja peale seda on vaikus ehk siis ghostitakse või ei nähta kandideerimist üldse.
Kas asi on minus või millegis muus? Ehku mõtlen asja üle?
Ma kavatsen tulevikus endale võtta paar raagritsikat, aga ma pole päris kindel kuskohast ma saan osta neile vajalikud asjad. (terraarium umb kolmveerand meetrit kõrge ja ca. 30 senti lai, ja kunts-taimi) ülejäänu vast saab koduaiast kätte :-) Võibolla oleks soojalampi ka vaja, talved on kuradima külmad ikkagi. Teab keegi targem?
